Budo

BUDO
Budo alla kuuluvad jaapani päritoluga võitluskunstide do- alad, nagu aikido, karate-do, taido, kendo, judo, iaido, jodo, naginata-do jne.

Budo - võitluskunst, kus meeleline (hingeline) areng toimub koos kehalise arenguga;

Budo õpetusse kuuluvad peale löökide, heidete, lukkude ja sidumiste veel kõrge moraali arendamine, teiste mõistmine ja kooskõla saavutamine ümbritseva keskkonnaga.

BUDO FILOSOOFIA ALUSED
San-iku
Vabas tõlgenduses tähendab san-iku kolme Budo alustuge. San on jaapanikeeles kolm ja iku tähendab kasvatust.

San-iku alla kuuluvad:
- tai-iku         kehaline kasvatus;
-gi-iku            tehniline kasvatus;
-toku-iku       meeleline, hingeline kasvatus

Tai-iku tähendab liikumise ja koordinatsiooni kasvatust ja arendamist, mille eesmärgiks on terve ja korras keha.
Gi-iku tähendab tehnikat ja selle õppimist ning arendamist, mille eesmärgiks on terve ja korras keha sihipärase kasutamise valmidus.
Toku-iku tähendab hinge, meelt, mis ilma harjutamata on pelgalt ajastuseta tehniline jäljendamine. Tavaliselt takerduvad siia paljud budoharjutajad. Toku-iku sisaldab ka ajastust, kus budo ja muu elu ühte sulavad. Kui budoharjutaja on hingelisel tasandil jõudnud piisavalt kaugele, mõistab ta, et budo ja elu ongi samad asjad.

San-iku kolm osa seonduvad kokku samamoodi nagu kihon, kata ja kumite. Ühtegi neist ei saa pidada eraldi osana või tähtsamaks, vaid nad on üksteisest sõltuvad. Kui toku-iku, hing, puudub harjutusest, on tulemus vaid vägivald. Teiseltpoolt õiglustunne ilma võimeta seda jalule seada ei ole arvestatav. Kui harjutajal on terve keha koos oskusega seda kasutada ja tal on kindel meel, siis tuleb ta toime igas olukorras.